Soonda küla on paiknenud ajaloo keerdkäikudes Muhu saarel, andes oma panuse saare kultuuri ja pärandi kujunemisse. Alates muinasajast on Soonda olnud asustatud ala, mille ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Küla geograafiline paiknemine, vahetus läheduses kõrgematele mägedele ja ürgvagumuse alale, teeb sellest piirkonnast huvitava ja arheoloogiliselt rikka ala.
Soondas on spekuleeritud inimasustuse üle juba nooremal kiviajal, ja esimesel aastatuhandel pärast Kristust kujunes ümbruskonnas juba ulatuslik asustus. Viikingiaeg tõi endaga kaasa intensiivsema asustuse ja ka kaubanduse, ning Soondas levivad lood Rootsi kuninga haudadest ja kultusekohtadest annavad aimu külakogukonna varasemast usulistest ja rituaalsetest tavadest.
Muinas- ja orduajal võis Soonda kandi asustus olla hajutatud, ning kolhoosiaegne maaparandus võib olla varjanud muistset asustust. Arheoloogid on spekuleerinud, et ilma maaparanduseta oleks võimalik leida muinas- ja keskaja asustuse jälgi Soonda küla ja Targa-perede vahelisel alal. Muistsetel kaartidel ja dokumentidel põhinevad rekonstruktsioonid annavad aimu, kuidas Soonda küla oma ajaloolisel kohal paiknes.
Targa ja Lepiku-pered võisid kunagi moodustada ühe piirkonna, mida nimetati “Sonetacke Wacke”, ja ajaloolised allikad viitavad erinevustele talude kohustustes ning sellele, kuidas asustus muutus Liivi sõja ja rüüsteretkede tagajärjel. Katkuepideemia ja segadused sel ajal tõid kaasa kannatusi, mille tagajärjel võisid paljud talud tühjaks jääda.
17. sajandi alguses rajati Muhusse esimene riigimõis, asendades endise vakukeskuse. Suuremõisa valduste alla kuuluv Soonda küla oli osa sellest muutusest. Edasised sajandid tootsid muutusi mõisavalduste ja vakude korralduses ning Soonda kuulus erinevate mõisnike valdusse.
Soonda küla on kandnud kaasa oma kultuuripärandi, olles oluline osa Muhu saare üldisest ajaloost. Külaelanikud on kogenud sõdade, katkude ja ühiskondlike muutuste mõjusid. 20. sajandil tõi kaasa uued katsumused, nagu maailmasõjad, kolhoosiaeg ja küla tühjenemine
